Hindamisjuhend

Kinnitatud direktori 21. septembri 2016. a käskkirjaga nr 1-2/11

Hindamise alus

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast määrusest, samuti põhikooli riiklikust õppekavast, põhikooli lihtsustatud riiklikust õppekavast (abiõppe õppekava) ja kooli õppekavast ning individuaalses õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast määrusest, põhikooli riiklikust õppekavast ja kooli õppekavas toodud üldpädevustest ning kooli kodukorra nõuetest.

Hindamise eesmärk

• toetada õpilase arengut;
• anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
• innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
• suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
• suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
• anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
• käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on: suunata õpilast järgima üldtunnustatud    käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
• motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

Hindamisest teavitamine

Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi lapsevanem), õpilasele ja õpetajale ning avalikustatud kooli kodulehel.

Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad.

Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.

Õpilasel on õigus saada õpetajatelt teavet oma hinnete kohta.

Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hindeid või tema teadmistele ja oskustele antud hinnanguid.

Õpetajad täidavad e-koolis e-päeviku ainetundide toimumise päeval üldjuhul kella 18.00-ks. Kirjandite ning pikemate kirjalike tööde parandamiseks ja hinnete e-kooli kandmiseks on õpetajal aega 5 tööpäeva.

E-päevikus on õpilastel ja lapsevanematel võimalik tutvuda tunnis tehtud tööga, koduste ülesannetega, hinnetega ja kiituste või märkustega.

E-päevikus on lapsevanematel võimalik tutvuda elektroonilise hinnetelehega.

Hinneteleht saadetakse 1-2 korda trimestri jooksul nendele lapsevanematele, kellel puudub e-kooli vaatamise võimalus ja nad on esitanud klassijuhatajale vastava taotluse.

Põhikooli õpilased saavad trimestri ning õppeaasta lõppedes klassitunnistuse.

Teadmiste ja oskuste hindamine

Kujundav hindamine

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.

Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet teadmiste ja oskuste kohta.

Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt.

Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamine

• 1.klassis ja 2. klassi esimesel trimestril kasutatakse sõnalist hinnangut.
• 3. klassis A-võõrkeeles ja 6. klassis B-võõrkeeles antakse I trimestril sõnaline hinnang.
• HEV õpilaste puhul võib vajadusel kasutada sõnalist hinnangut.
• Esimese kooliastme informaatika tunni hindena tunnistusel võib kasutada märget “arvestatud” (lühendatult “A”).

Teadmiste ja oskuste hinded viiepallisüsteemis

Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Viiepalli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et

hindega „5” 90–100%

hindega „4” 75–89%

hindega „3” 50–74%

hindega „2” 20–49%

hindega „1” 0–19%.

Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

Trimestri või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi. Kontrollitavate ülesannete täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik.

Trimestri või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööd) aeg kavandatakse kooskõlastatult õpilastega. Kontrolltööde ajad kannab õpetaja kontrolltööde graafikusse e-koolis.

1.-4. klassini hinnatakse lugemist, kirjatehnikat ja keeleõpetust trimestri lõpus ühe kokkuvõtva hindega. 5. – 9. klassini on eesti keel ja kirjandus eraldi õppeained ning mõlemat ainet hinnatakse eraldi aastahindega.

III kooliastmes korraldab põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö (8.-9. kl.) ja uurimistöö (7. kl.). Loovtööd tehakse individuaalselt või rühmatööna. Loovtöö peab olema lõpetatud ja hinnatud 9. klassis hiljemalt detsembrikuu jooksul. (vaata loovtööde ja uurimistööde juhendit). Loovtöö kaitsmise tulemus ja teema kantakse põhikooli lõputunnistusele. 7. klassi uurimistöö peab olema kaitstud III trimestril. Selle mittesooritamisel toimub järelkaitsmine juunikuukahe esimese nädala jooksul

Valikainete puhul kasutatakse arvestuslikku hindamist.

Maikuu teisel poolel toimub kooli poolt määratud õppeaines üleminekueksam 8. klassi õpilastele. Eksami hinne kantakse klassitunnistusele ja seda arvestatakse 8.klassis aastahinde väljapanekul. Üleminekueksamilt puudumise või mittesooritamise korral toimub järeleksam kahe nädala jooksul.

Kui suulist või kirjalikku vastust, praktilist tööd või tegevust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, märgitakse e-koolis hüüumärgiga(!).

Kui õpilasel on kodune töö tegemata, ei tööta tunnis kaasa, puudub põhjuseta tunnist, kus oli planeeritud (õpetaja töökavas) hindamine, siis võib tegemata tööd hinnata hindega „1” (nõrk).

Õpilasele antakse võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks kuni 10 koolipäeva kooskõlastatult aineõpetajaga.

Pikemaajalise puudumise korral on õpilasel õigus taotleda aineõpetajalt järelevastamiseks pikemat tähtaega või rakendatakse vajadusel IÕK.

Õpilane, kes tahab hinnatava ülesande eest saada kõrgemat hinnet, saab võimaluse parandada hinnet üks kord trimestris õpetajaga kokkulepitud ajal.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd või selle tulemust hinnata hindega “1” (nõrk). Õpilasele võib tema soovil anda ühe võimaluse hinnet uuesti vastata.

Kui õpilane ei tule toime RÕK-ga, siis tuleb kohandada jõukohast õppekava (tugiteenused, nõustamiskomisjoni ettepanekul IÕK, LÕK).

Hindamine individuaalse õppekava alusel

Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale. Nimetatud juhul võib põhikooli õpilase tööle teha märke «Hinnatud individuaalse õppekava alusel».

Kokkuvõttev hinne ja hindamise üldjuhud

Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri- ja aastahinne. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

Kokkuvõttev hindamine I – III kooliastmel

1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega. Kokkuvõtvad hinded pannakse välja viiepallisüsteemis.

Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud trimestri jooksul saadud hinnete alusel.

Kui õpilase hindamisel kasutatakse hinnete asemel sõnalisi hinnanguid, antakse õpilase teadmistele ja oskustele trimestri lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid. Õppetrimestrite lõpul antud sõnaliste hinnangute alusel antakse enne õppeperioodi lõppu kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid kogu õppeperioodi kohta.

Õpilasele, kelle trimestrihinne on «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks trimestriks individuaalne õppekava ja/või muu tugisüsteem (individuaalne õppeplaan, logopeediline abi, õpiabi jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

Õppeaine aastahinne pannakse välja trimestrite hinnete alusel.

Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus

Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

• suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
• motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise ja hoolsuse aastahinnetest.

Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele ja lastevanematele klassijuhtaja.

Klassijuhataja otsustab õpilase tunnistusele märgitavad käitumise ja hoolsuse trimestri- ja aastahinded, võttes arvesse aineõpetajate poolt e-koolis väljapandud hindeid ja muid tähelepanekuid.

Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.

Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.

Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

Hinde vaidlustamine ja vaidlusküsimuste lahendamine

Hinde ja hinnangu vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine

Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.

Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustamine I – III kooliastmel

Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu (kuni 30. augustini). Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesanded. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne “puudulik” või “nõrk” või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.

Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“.

Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

Õpilase võib klassikursust kordama jätta ka vanema avalduse alusel.

Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppõppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle õppeperioodi lõpul. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäetud klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(8) lõikes sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

Põhikooli lõpetamine

Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eksamid eesti keeles, matemaatikas ning ühes aines omal valikul.

Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumi-seaduse ”§ 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

Õpilaste tunnustamise kord

Eduka õppimise ja eeskujuliku või hea käitumise eest võib põhikooli õpilast õppeperioodi lõpul ja kooli lõpetamisel tunnustada järgmiselt:

• kiituskiri «Väga hea õppimise eest»;
• kiituskiri «Väga heade tulemuste eest üksikutes õppeainetes»;
• kiitusega lõputunnistusega põhikooli lõpetamisel.

Kiituskirjaga tunnustamine

I – III klassi õpilast tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest», kui tal on aastahinnetes üks “neli” (muusika- või kunstiõpetus või kehaline kasvatus) ja käitumine “eeskujulik”.

IV – VIII klassi õpilast tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest», kui tema muusika- ja kunstiõpetuse ning kehalise kasvatuse aastahinne on vähemalt “hea”, teiste kohustuslike ja valikõppeainete aastahinded “väga head“, üleminekueksami hinne „väga hea“ ja IV-VI klassi õpilase korral käitumine „eeskujulik“, VII-VIII klassi õpilase käitumine vähemalt “hea”.Ettepaneku õpilase tunnustamiseks teeb klassijuhataja.

Kiituskirjaga “väga heade tulemuste eest üksikutes õppeainetes” tunnustamine

Kiituskirjaga tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel 9. klassi õpilasi, kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes õppeaines. Nende õppeainete aastahinne VIII ja IX klassis on «väga hea», nende õppeainete lõpueksami hinne IX klassis on «väga hea» ning ülejäänud õppeainetes edasijõudmine vähemalt hea ning käitumine “eeskujulik” või “hea”.

Kiitusega põhikooli lõputunnistuse väljaandmine

Kiitusega põhikooli lõputunnistus antakse kooli õppenõukogu otsusega 9. klassi õpilasele, kellel on kõikides põhikooli lõputunnistusele kantavates õppeainetes aasta- ja eksamihinne «väga hea» ning käitumine “eeskujulik” või “hea”.